Kursuse tagasiside

Kursuse ülesehitus ja sisu:

  • Millised teemad olid teie jaoks kõige kasulikumad? Õppematerjalide kui ka isiklike materjalidega seotud autoriõigused.
  • Mida oleks veel (või põhjalikumalt) võinud kursusel käsitleda? Rohkem oleks tahtnud saada kasulikke teadmisi uue tehnoloogia kasutamisest ning  nende otstarbekusest kooli kontekstis.
  • Mida kontakttundide juures paremaks muuta? Kursus võiks pikem olla siis jõuaks kõike põhjalikumalt võtta.
  • Kui palju te õppisite minu lugemismaterjalidest ja kui palju kursusekaaslaste postitustest ning kommentaaridest? Põhiliselt lugesin õppejõu materjale. Kursusekaaslaste blogidesse väga ei jõudnudki. Kasuks tulid ka kommentaarid kuigi neid oli vaid paar 🙂
  • Milliste teemade kohta oleks täiendavaid õppematerjale vaja? Mis tüüpi need materjalid võiksid olla?
  • Kas mingi ülesanne või tegevus võttis rohkem aega, kui sellele õpijuhises planeeritud oli? Ei pidanud enda tööde tegemise jaoks ajalist arvestust.
  • Kas kursuselt saaks mõne teema, ülesande või tegevuse välja jätta? Kõige vähem pakkus mulle huvi sisupakketide koostamine.

Õpimärgid:

  • Mil määral oli õpimärkidel põhinev hindamissüsteem teie jaoks arusaadav? Kõik oli hästi arusaadav ning esimesel loengu kenasti ära seletatud.
  • Mil määral mõjutasid õpimärgid teie õpimotivatsiooni? Paraku ei ole ma inimene, keda motiveeriks õppima hinded ja ka siis õpimärgid.
  • Kas te katsetasite ka Mozilla Backpacki oma õpimärkide haldamiseks?   Ei
  • Mil määral aitas õpimärkide kasutamine valida teil kursuse läbimiseks sobiva õpitee?  Ma valisin tee selle järgi,et mis tegevused mulle kõige enam meeldisid.
  • Millised on teie jaoks õpimärkide kasutamise eelised ja puudused võrreldes tavapäraste hindamisviisidega?  Eelisteks on kindlasti see, et ma saan neid nt enda blogisse üles panna ning siis need kõigile nähtavad.
  • Kuidas võiks õpimärkide süsteemi siin kursusel veel paindlikumaks muuta?

 

  • Partnerhinnangud:
    • Mil määral te saite kasulikku tagasisidet te saite oma õppematerjalile või kirjanduse analüüsile kursusekaaslase partnerhinnangust? Sellest oli palju kasu, sest siis sai teada ka teiste inimeste arvamust ning nad oskasid tuua välja selliseid vigu, mida ise märgata ei osanud.  Tänu sellele sai enda rühmatööd korrigeeritud.
      • Mil määral aitas partnerhinnangu koostamine kursusekaaslas(t)e tööle paremini märgata puuduseid enda õppematerjali või kirjanduse analüüsi juures?  Ei oska just öelda, et kas see just aitas. Pigem aitas see analüüsimiseks antud tabel ise leida kitsaskohti.

      Ja lõpetuseks viimane küsimus (eelkõige õpetajatele-koolitajatele): mida te muudate selle kursuse läbimise järel midagi oma õpetamises? Vaatan, et mu tehtud õppematerjalid vastavad autoriõiguste seadusele.

 

Link

Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Link Pirje ja Eriku hindamismudelile asub siin.

Otsustasin hinnata meie II kooliastme loodusõpetuse rühmatööd. Seda just sellepärast, et leida meie rühmatöö kitsaskohti, kui ka häid külgi. Hindamiseks valisin HITSA enesehindamise maatriksi. Sest just selle järgi peaks saama teada, et kas kursus vastab kvaliteedinõuetele. Enesehindamiseks on 28 küsimust, millele vastates peaks selguma kas antud kursus on kvaliteedmärgi vääriline. Kuigi see küsimustik on mõeldud kursuse analüüsimiseks otsustasin ma selle kaudu analüüsida meie loodud õppematerjali.

Meie rühmatöö hindamine asub siin.

Lingi ülesandele leiab siit.

 

Viies teema – õppematerjalide autoriõigus

Praegusel digiajastul hakkavad õpetajad üha enam koostama erinevaid õppematerjale ise, sest paraku hetke olukord näitab, et pole piisavalt palju häid materjale valmis kasutamiseks. Kahjuks on hetkel läinud ka riik seda teed, et nad just eeldavad, et õpetajad loovad võimalikult palju ise. Kirjastustele on küll andud suunitlus, et nad neid koostaks, kuid paraku kvaliteedikontrolli nende üle ei tehta. Seepärast on mõned kirjastused läinud seda teed, et teevad paberõpikust pdf-i ja eeldavad, et sellest piisab.  Avita kirjastus on küll looma hakanud päris asjalikke e-tunde, kuid paraku jäävad need enamikele koolidele liiga kalliks ning neile kehtib ainult aastane litsenst. Selleks ostavadki paljud koolid paberõpikuid, sest neid saab kasutada aastaid ning kui kool majandab oskuslikult siis on neil võimalik nibin-nabin tulla välja õpikute ja töövihikute ostmise jaoks eraldatud rahadega. Ja kuna puudub riigi poolne kontroll siis ongi kirjastustel võimalik oma nägemise järgi toimida. Samas ju riigile ka selline korraldus sobib, sest õpetajad ju koostavad neid materjale ise ning paljud ka riputavad need ülesse internetiavarustesse kõigile kasutamiseks. Kuid ka internetti paisatud materjalide üle puudub kontroll ning neid kõiki läbi vaadata, et endale sobilikku leida on raske. Lihtsam on koostada ise just sellist materjali, mis vastab õpetaja ja õpilaste vajadustele.   See kõik võtab aega ja CC litsentsi alusel on ka raske sobivaid pilte ja videosi leida.  Ja siis lähen ma ka enamasti lihtsamat vastupanuteed ning kasutan oma koostatud materjale ainult enda klassis, et mitte minna vastuollu autoriõigusteseadusega.

Lisaks tekib mul alati küsimus ekraanipiltide ja -videote kohta. Nimelt, kui ma kasutan neid õpilastele juhendmaterjali loomiseks erinevate ptogrammide ja rakenduste kasutamiseks siis milleks on vaja litsentsti? Selles olukorras ma ju toon neile juurde vajalikke klikke ja kasutajaid?

Link ülesandele

Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Ma tutvustaks Teile Kahootile sarnast rakendust Quizizzt.  Quizziz on keskkond, kus on võimalik teha teste ja viktoriine. See töötab nii arvutis kui ka nutiseadmes. Mis mulle Quizizze puhul meeldib on see, et lisaks reaalajas mängimisele on selle kaudu võimalik ka jätta lastele kodutööd. Õpetaja määrab kuupäeva ja kellaaja, et mis ajaks peab töö olema tehtud ning õpilastel on võimalus seda teha endale sobival ajal ja kohas.

Selleks, et Quizizzt kasutada tuleb luua endale konto. Sisenedes avaneb  õpetajale järgev vaade:

qu

Sealt on võimalik valida juba kellegi poolt loodud mängu, luua ise, näha erinevate mängude tulemusi.

Mänge luues on võimalik sealt valida erinevaid aegu küsimustele vastamiseks , lisaks on võimalik küsimuse juurde lisada pilte. Õpetajal on võimalik seal ise teste luua või kellegi teise  mängu on ka endale sobivamaks teha. Lisaks on veel erinevaid seadeid küsimustele ja mängudele:

küssea

män

Õpilane saab mängu minna join.quizizz.com lingi kaudu. Mängu sisenemiseks saab ta õpetajalt koodi ning peale koodi sisestamist lisab ta enda nime. Siis loosib arvuti talle avatari pildi kellena ta jätkab mängu. Õpilase vaade mängule on selline:

õp

Õpilatele meeldivad väga meeleolukad pildid (memesid), mis tulevad peale iga küsimuse vastamist. Olgu siis vastus vale või õige. Siin ka mõned näited:

pilr pile

pil  Untitled

Peale seda, kui õpilased on mänginud näeb õpetaja ka kohe laste tulemusi. Tulemused salvestuvad ning õpetajal on võimalik ka eelnevaid tulemusi My Reportsi alt näha.

report

Täpsema juhise leiab Randvere kooli haridustehnoloogi ajaveebist.

Link ülesandele asub siin.

Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

Mul endale on erinevate veeb 2.0 vahenditega õppematerjalide koostamisega vähe kogemus. Põhilised kogemused piirduvadki ülikoolis õpituga.   Koolitööde raames olen kasutanud ajaveebi loomiseks WordPressi. Aastaid tagasi oli mul ka Bloggeris klassi blogi, kuid see oli minu jaoks sellel hetkel suhteliselt ebamugav ning seepärast ma loobusin ka selle kasutamisest. Pakkus ka vähe võimalusi lehe huvitavamaks muutmiseks.

Sisuhaldusvahenditest olen eelnevalt teinud tutvust isiklikust huvist weebly´ga . Seal on väga palju võimalusi ning on minu arust väga kasutajasõbralik. Pakub mitmeid põnevaid võimalusi  ning kujundusi ning  kõik on hästi vaadatavad ka mobiilis.

Interaktiivseid harjutusi olen õpilastega teinud LearningAppsis, Quizleti, Quizizz´t, Socrative, Kahooti. Erinevate esitluste jaoks olen kasutanud Emaze, Prezit, Haiku Decki, Powtooni.

Sellel korral ma valisin katsetuseks Wix´i, sest sinna on võimalik mugavalt logida olemasoleva Google kontoga. Esialgu tuli kohe valida kujundus ning siis andis võimaluse sisse logimiseks.  Esialgu ehmatas ära väga kirju leht mitmete võimalustega ja kohe ei teadnud, et kust alustada:

Veeb1

Sealt avanes mitmeid valikuid lehekülje disainimiseks. Ka Wixil endal on päris suu kataloog erinevate piltidega, et mida saab kasutada oma veebilehe kujundamiseks.  Lisaks on seal olemas ka Wix App Market, kust siis saab enda kodulehele juurde panna huvitavaid erinevaid rakendusi. Valikutes on seal näiteks  Google Event Calender, Google Maps,  Spotify, erinevaid ühildusi sotsiaalmeediaga, google drive jpm.

Kuid kahjuks pean ütlema, et see Wix jäi minu jaoks liiga segaseks. Usun, et seal võimalusi palju, kuid paraku see minule tundus see kirju ning lehe loomiseks oli see väga segavaks faktoriks.

Neile, kes soovivad teha väga lihtsasti kasutatavat kodulehte siis soovitan kasutada Simpelsite. Seal on tehtud kõik kuidagi väga lihtsaks ning mugavaks. Kuid samas ei ole see mõeldud kohe kindlasti  väga põneva ja erilise kodulehe tegemiseks.

Viide kodutööle asub siin.

Õpileping

Teema – Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Erinevate tehnoloogiad ja vahendid. Autoriõigusdest  ja viitamistest….Erinevate multimeediumite kasutamisvõimalused õppetöö lihtsustamiseks.

Eesmärgid – Leida erinevaid võimalusi erinevate digtaalsete õppevahendite loomiseks. Sisuline  praktiline õpe.  Saada selgust, et kuidas on õige viidata. Mis on plagiaat?

Strateegiad – Osalen kõikides loengutes. Tutvun erinevate longus pakutud vahenditega. L oen rühmakaaslaste blogi.  Esitan õigeaegselt kodutööd.

Vahendid/ressursid –Tutvun ja võimaluse kasutan antud loengus saadud materjale . Kuulan ja loen rühmakaaslaste kogemustest. Kuulan õppejõu enda kogemusi ja soovitusi . Põhiline töö toimub läbi arvuti ja interneti.

Hindamine –Ma olen enda eesmärgida saavutanud, kui ma leian endale sobivaid digitaalsete õppevahendite loomiseks vajalilkke programme ja võimalusi. Oskan viidata korrektselt ning ei tee plagiaati.

Ülesanne asub siin :https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/02/07/opilepingud-2/